Kroonrooste (Puccinia coronata)
Kroonrooste oranzid pustulid asuvad lehe ülemisel pinnal. Kroonrooste on oluline haigus kaeral ja mõnedel heintaimedel, kuid ei ohusta teisi teravilja kultuure. Vaheperemeestaimeks alg- ja kevadeoslatega on türnpuu.
Kroonrooste oranzid pustulid asuvad lehe ülemisel pinnal. Kroonrooste on oluline haigus kaeral ja mõnedel heintaimedel, kuid ei ohusta teisi teravilja kultuure. Vaheperemeestaimeks alg- ja kevadeoslatega on türnpuu.
Suvieoslad arenevad peamiselt lehelabadel, kuid võivad ilmuda lehetupel või viljapeal. Nad on väikesed hajusalt asetsevad ovaalsed oranzi värvi. Epidermis on pustulite servas õrnalt kerkinud.
Roostekarva suvieos pustulites moodustub seenele soodsates tingimustes lugematul arvul mikroskoopilisi eoseid.
Selles videos jälgitakse kaera lehepinnal toimuvat Puccinia coronata eoste tekkeprotsessi 5 päeva ja 18 tunni jooksul.
Kollakasoranzid suvieosed on kerajad kuni munakujulised. Talieoste ahel areneb silmatorkavalt musta äärega ümber suvieoste.
Talieosed on teiste liikidega võrreldes iseloomuliku kujuga. Talieosed on kaherakulised. Pealmised rakud on servades ja tippudes krooni meenutavate väljakasvudega, millest ka nimi kroonrooste on tuletatud.
Roostehaiguste kahjulikkus sõltub taime arengufaasist nakatumise ajal, ilmastikutingimustest ja sordi vastuvõtlikkusest. Loomisaegse niiske ilmaga lööbiv kaera-kroonrooste põhjustab suurt saagikahju, mistõttu keemilise tõrje on vajalik.
Eestis olid viimati tugevad kaera kroonrooste puhangud 1998., 2000. ja 2001. aastal. Kuivades tingimustes ei ole aga fungitsiidide kasutamine vajalik.