Roostehaigused on maailmas kõige kahjulikumad teraviljakultuuride haigused. Iga maapealne osa taimest võib nakatuda tärkamise staadiumist valmimise staadiumini. Puccinia liikide seened on peamiselt obligatoorsed parasiidid, millel on kõrgel tasemel elutsükli kompleks (vaheperemeestaimed jt.). Haiguse sümptomid esinevad peamiselt varrel ja lehetupel, kuid lehelabad ja viljapead võivad samuti nakatuda. Kolm eoste vormi annab kõrreline peremeestaim. Suvieosed arenevad pustulites, rebestades epidermise ja paljastades punakaspruunide eoste massi. Pustulid on ovaalse kujuga või pikenenud, lahtise või lõhenenud epidermise koega servades. Kui taim on peaaegu valminud, hakkavad suvieoste asemel arenema talieosed. Talieosed on tumepruunid, 2- rakulised, natuke kiilu kujuga. Nad säilitavad osa varrest või kõrrest, omavad tihedaid seinu. Harilik kukerpuu Berbris vulgaris ja Mahonia liigid on vaheperemeestaimeks P. graminisele. Nendel arenevad algeoslad lehe pinnal ja kevadised lehe alumisel küljel. Kõrrerooste suvieosed ületavad tuule abil pikki vahemaid. Peremeeskultuuri aktiivse kasvuperioodi jooksul suvieoseid andvad tsüklid korduvad iga 14 kuni 21 päevaga, millega on seletatav kiire haiguse levik laiadel maaaladel.
Roosteliselaadsed kuuluvad kandseente hulka ja on obligaatsed parasiidid. Nende täieliku arengutsükli korral võib esineda 5 erinevat eosjärku ja peremeestaimede vaheldumine. Seda peremeestaime liiki, millel tekib väiksem majanduslik kahju, nimetatakse vaheperemeheks. Täistsüklilise roosteseene arengus esinevad järgmised staadiumid:
I. Pükniidid arenevad kevadel vaheperemehel ja nendes tekib suur hulk väikesi värvusetuid kerakujulisi või ovaalseid eoseid, mida nimetatakse püknospoorideks. Varem arvati, et püknospooridel pole mingit tähtsust seene paljunemisel, seepärast tähistati seda eosjärku rooma numbriga 0. Siiski on tõestatud, et nad võtavad osa sugulisest protsessist, mille tõttu toimub seene pärilike omaduste muutumine ja uute rasside teke.
II. Etsiumid e. kevadeoslad e. kevised arenevad 2-3 päeva pärast pükniide. Eksiospoorid e. kevadeosed (I) tekivad kettidena pikenenud rakkudel.
III. Urediiniumid e. suvieoslad arenevad suvel peremeestaime vegetatiivsetel organitel ja paiknevad üksikult, rühmiti või ridadena. Uredospoorid e. suvieosed (II) on enamasti üherakulised, ümmargused või ovaalsed, jalakesega. Nende kest on oranživärviline ja nad annavad pustulitele iseloomuliku roostepruuni värvi.
IV. Teliopustulid e. talieoslad arenevad vegetasiooniperioodi lõpuks. Teliospoorid e. talieosed (III) on paksukestalised, suhteliselt toitaineterikad ja annavad pustulitele iseloomuliku tumepruuni või musta värvuse. Pärast puhkeperioodi (talvitumist) nad idanevad, moodustades basiidi e. eoskanna. Läbikülmumine on mitmete roosteliselaadsete talieoste idanemise eeltingimus.
V. Basiidid e. eoskannad arenevad talieoste idanemisel ja on neljarakulised moodustised; igal rakul areneb 1 basidiospoor e. kandeos (IV). Need kanduvad pungade puhkemise ajaks tuulega taimedele, kus nendest areneb mütseel. Basidiospoorist arenenud mütseelist kujunevad pükniidid ja etsiumid.
Roostehaiguste kahjulikkus sõltub taime arengufaasist nakatumise ajal, ilmastikutingimustest ja sordi vastuvõtlikkusest.
Näitlikustatud video täistsüklilise roosteseene arengutsüklist Puccinia graminis’e (kõrrerooste tekitaja) näitel. Videos on näidatud täpselt, kuidas moodustuvad püknospoorid pükniidides, kevadeosed kevadeoslates , suvieosed suvieoslates, talieosed talieoslates ja kandeosed kandeoslates.
Roosteliselaadsed kuuluvad kandseente hulka ja on obligaatsed parasiidid. Nende täieliku arengutsükli korral võib esineda 5 erinevat eosjärku ja peremeestaimede vaheldumine. Seda peremeestaime liiki, millel tekib väiksem majanduslik kahju, nimetatakse vaheperemeheks. Täistsüklilise roosteseene arengus esinevad järgmised staadiumid:
I. Pükniidid arenevad kevadel vaheperemehel ja nendes tekib suur hulk väikesi värvusetuid kerakujulisi või ovaalseid eoseid, mida nimetatakse püknospoorideks. Varem arvati, et püknospooridel pole mingit tähtsust seene paljunemisel, seepärast tähistati seda eosjärku rooma numbriga 0. Siiski on tõestatud, et nad võtavad osa sugulisest protsessist, mille tõttu toimub seene pärilike omaduste muutumine ja uute rasside teke.
II. Etsiumid e. kevadeoslad e. kevised arenevad 2-3 päeva pärast pükniide. Eksiospoorid e. kevadeosed (I) tekivad kettidena pikenenud rakkudel.
III. Urediiniumid e. suvieoslad arenevad suvel peremeestaime vegetatiivsetel organitel ja paiknevad üksikult, rühmiti või ridadena. Uredospoorid e. suvieosed (II) on enamasti üherakulised, ümmargused või ovaalsed, jalakesega. Nende kest on oranživärviline ja nad annavad pustulitele iseloomuliku roostepruuni värvi.
IV. Teliopustulid e. talieoslad arenevad vegetasiooniperioodi lõpuks. Teliospoorid e. talieosed (III) on paksukestalised, suhteliselt toitaineterikad ja annavad pustulitele iseloomuliku tumepruuni või musta värvuse. Pärast puhkeperioodi (talvitumist) nad idanevad, moodustades basiidi e. eoskanna. Läbikülmumine on mitmete roosteliselaadsete talieoste idanemise eeltingimus.
V. Basiidid e. eoskannad arenevad talieoste idanemisel ja on neljarakulised moodustised; igal rakul areneb 1 basidiospoor e. kandeos (IV). Need kanduvad pungade puhkemise ajaks tuulega taimedele, kus nendest areneb mütseel. Basidiospoorist arenenud mütseelist kujunevad pükniidid ja etsiumid.
Roostehaiguste kahjulikkus sõltub taime arengufaasist nakatumise ajal, ilmastikutingimustest ja sordi vastuvõtlikkusest.
Näitlikustatud video täistsüklilise roosteseene arengutsüklist Puccinia graminis’e (kõrrerooste tekitaja) näitel. Videos on näidatud täpselt, kuidas moodustuvad püknospoorid pükniidides, kevadeosed kevadeoslates , suvieosed suvieoslates, talieosed talieoslates ja kandeosed kandeoslates.
Tõrje:
- Haiguskindlamate sortide kasvatamine;
- Koristusjäätmete õigeaegne sissekünd;
- Kõrreliste umbrohtude tõrje;
- Sortide sage vahetamine ja vaheperemeestaime hävitamine;
- Nakatumist soodustab ühekülgne lämmastikväetis;
- Taimede lehestiku pritsimine fungitsiidiga aitab haigust kontrolli all hoida.